Tänan teid.
¤¤
"Vaata, mis postiga tulid! Neli piletit Cirque du freaki! Need on kindlasti Evralt. Ta elab ju seal, oma vampiiridest sõpradega." seletas Ginny ühe hingetõmbega, kahte rohelist lipakat Harry nina all lehvitades.
"Neli? Kas sa ei oska enam lugeda? Siin on kaks piletit. Või andsid sa teised juba ära?" muigas mees ning sirutas käe piletite poole. Hooletusest ajas ta ümber kannu kõrvitsamahlaga.
"Oh pagan. Saad sa midagi anda, millega ära pühkida see?" "Oh, mu armas kobakäpp," naeratas naine, võttis hommikumantli taskust võlukepi ja viipas. Mahl oli kadunud nagu võluväel. Tegelikult, mahl kaduski võluväel.
"Ma saatsin öökulliga piletid Ronile ja Hermionele. See toimub täna muide, ma arvan, et me võiksime ilmuda." lausus Ginny seejärel ning hakkas lauda koristama.
"Mul ei ole midagi selga panna ka. Võiks shoppama minna... Ma helistan Hermione'le." arutles ta, otseselt kellegiga rääkimata.
"Ma võin sind nende juurde ära visata siis, lubasin niikuinii Ronile, et ma võtan ta peale. Vaene mees pole ikka veel lubasid ära teinud." vastas talle Harry, ise nõusid pestes. Ginny vaid noogutas selle peale, sest väike hõbedane telefon oli tal juba kõrva ääres.
Harry liikus köögist magamistuppa, kus pani selga tööülikonna. Seejärel läks ta elutuppa ning luges Ginnyt oodates läbi värske prohveti.
"Hermione oli nõus. Oota natuke, ma lähen viskan endale midagi selga, kõige rohkem viis minutit, eks." Lause algas köögis, kuid lõppes juba magamistoas. Täpselt viie minuti pärast astus naine elutuppa, kandes talle ideaalselt sobivaid teksaseid ja tsärki.
"Okei, ma olen valmis. Lähme?" Harry tõusis püsti ning kõndis esikusse. Kümme minutit hiljem istusid nad autosse ning sõit võis alata.
Pool tundi hiljem seisatas auto täiesti tavalise Londoni kortermaja ees. Harry kallistas Ginnyt veel korra ja sai vastuseks pika, kirgliku suudluse.
"Ma nüüd lähen. Me tuleme Hermione'ga teile töö juurde eks, siis me saame sealt otse tsirkusesse ilmuda." Nende sõnadega lahkus ta autost. Kindlalt kõnniteele astunud, helistas ta oma vennale.
"Hei, kuule, me oleme siin. Tule alla, ja lase mind sisse." kõneles naine kiiresti torusse ning klõpsatas klapi kinni. Paar minutit hiljem avaneski uks ja sealt astus välja Ron.
"Hermione on dušši all, uks on lahti, mine astu lihtsalt sisse ja tunne end nagu kodus." ütles mees.
"Okei," lausus Ginny lühidalt ning kallistas venda.
"Hiljem näeme."Trepikotta astudes jooksis naine kohe lifti juurde, sest uksed hakkasid juba sulguma. Ta jõudis veel viimasel hetkel käe uste vahele suruda, nii et need uuesti lahti läksid. Lifti astudes vajutas ta number kaheksat ning hetkepärast liikuski ta ülespoole. Kui uksed uuesti lahti läksid, oli Ginny sügavalt mõtetesse vajunud. Talle meenus, kuidas nad Evraga olid kõik vabad hetked koos veetnud. Tagasi maapeale jõudis naine alles siis, kui avastas et oli tulnud venna ja tema elukaaslase korterisse ja automaatselt teleka tööle pannud. Umbes viis minutit hiljem tuli ka Hermione rätikusse mähituna elutuppa.
"Oota viis minutit, eks. Ma lähen panen riidesse." lausus ta kiirelt ning kadus magamistuppa.
Sealt väljus ta lubatust palju hiljem ehk kahekümne minuti pärast.
"Noh, said valmis juba? Kuidas siis nii kiiresti?" noris Ginny sõbranna kallal.
"Sorri, läks kauem. Aga hakkame järsku minema?" lausus Hermione, ise juba saapaid jalga tõmmates.
Pealeht 
