Gerli luuletused on kui sügisesed ajalehed :D

Amm. Nojah, väikene asjandus.

Sul käia oma tee.
Gerli Has A Bloom.

Sa tulid, nägid, võitsid.
Endal' kõik haarasid.
Miks küll nõnda läks see?
Sul käia oma tee.

Sa tulid, nägid, võtsid,
kaasa minu südame.
Sa võitsid, võtsid, jätsid,
maha murdund südame.

Sul on käia oma tee,
ja minul enda rada.
Kas ristuvad need veel?
Saab seda imet näha.

Kord kümneid aastaid hiljem,
Ehk kokku põrkame.
Jah, siis, hiljem,
ehk me lepime.

Kuid sa tulid, nägid, võitsid.
Endal' kõik haarasid.
Kord lasin petta end ma,
kuid targem olen ma.

Võibolla siis, kord hiljem,
Sa ei tule võidukalt,
Võibolla, siis, kord hiljem,
Kindlus veab sind alt?

Ehk tulen, näen, võidan
mina tookord veel?
Ja võidurõõmsalt hõikan:
Sul käia oma tee.

Kuule, täitsa hea on ju.

Tegelt on ka, haha.

*Süü*

Ausalt, ma ei vassi nüüd,
ei aja sinu kaela süüd.
Kuid mu sõnu kuula veel
Sa murdsid minu südame.

Ei ole süü vaid sinu õlal,
ei ole ainult sinul võlad.
Kõik teame, elu polegi aus,
võib näha seda igaühe näost.

Ei ole kõik vaid sinu süü,
Ei enam eal ma südant müü
Vaid kullast keti hinnaga.
nüüd lähen ma. Ja sa...
Sa jääd üksinda.